Noor, värske vein. Tugeva granaatõunamahla värvusega. Lõhnas nii kirssi kui tumedat ploomi, veidike magusaid noote koos elegantse ja kerge vürtsi taustaga. Maitse noorele veinile kohane- kõrge happesus, kergelt terava kuid värske maitsega. Suus esmalt värske ja Atlandipärane ning pärast näitab suurepärast struktuuri ja puhtust mis lõpeb kuiva kuid kergelt magusa noodiga. Kuna tegemist on noore veiniga, siis on ta kindlasti “tahumata” servadega võrreldes küpsete veinidega. Ise joovad Hispaanlased sellist veini palju ja igapäevaselt. Tarbida jahedamalt kui tavaliselt punaveine tarbitakse, sobilik temperatuur 13-15 kraadi. Kõrvale sobivad hästi liha ning toore juurvilja suupisted. Kõrge happesuse tõttu (mis Galiitsia veinidele omane) sobib ideaalselt ka hautise veiniks.

Veinilugu – 19. sajandi alguses, Pürenee poolsaare sõja ajal, mis oli osa Napoleoni sõdadest, sisenesid Prantsuse väed 1809. aastal Galiciasse, ilma et nad oleksid vastupanu kohanud. Noor munk Abade avas neile kloostri uksed, pakkudes peavarju, toitu ja kohalikest marjadest valmistatud veini. Külalislahkust nautinud seltskond aga ei osanud aimata, et noor munk oli veini mürgitanud. See julge tükk viis linnakese tagasi vallutamisele ja rahvaülestõusuni.

Nüüd on see legendaarne vein taasloodud munga mälestuseks – samadest marjadest, puuviljane ja tahumata servadega, aga seekord mürgitamata! See on vein kõikidele mässulistele hingedele!