Vaati näinud valged veinid on suurepärased lihaveinid

Et kõik ausalt ära rääkida, siis algas see soovist keeta üks mõnus tummine lihaveisesabasupp. Ja seda just meie toreda riigi taasiseseisvumispäeval. Saba oli olemas, lisaks ka enamik muudest komponentidest, puudus oli juurikatest, eriti just juurpetersellist ( palun mitte segi ajada juurselleriga, esimene on pastinaagi moodi, aga veidi nürima otsaga, teine aga väikese palli moodi juur), mida läksin Nõmme turule jahtima. Oma suureks rõõmuks leidsin kõik otsitavad oma lemmikletist. Uurisin igaks petteks, kas tegu on ikka juurpeterselliga ja sain ka vastava kinnituse – vähemalt nii mulle kohapeal tundus – juhhei! Kodus seda juurikat menetlema asudes selgus kurb tõsiasi … tegu oli maskeerunud mädarõikaga, milline pettumus! Supp sai valmis ilma juurpetersellita ja igati maitsev, aga hing kripeldas … . Järgmisel õhtul otsustasin siiski mädarõikale rakenduse leida. Lapsepõlvest mäletan värske mädarõika riivimist ja see ei ole meeldiv mälestus… . Aga mõtiskledes jõudsin kogetud, kuid unustatud maitseni – Austria mädarõika salatini! Mõeldud – tehtud! Lihaveise hakklihast valmistatud grillburger, Apfelkren, värske kaalika-õuna riivsalat ja üks tore Baskimaalt pärit, kastani vaadis laagerdunud valge vein … kõikvõimalikud hingekripeldused said nagu peoga pühitud! Siit siis ka uus Silikaadi vanasõna: kui elu kingib sulle toore mädarõika, mis on vängeimast vängeim, siis pane see vängus enda kasuks tööle!

Aga kes ikka punast ihkab, siis võib sellise roa kõrvale proovida:

Ah ja, kui see burksimõte tundub ikka väga hesburgerlik, siis veel üks soovitus: värskelt korjatud kukeseentest tehtud kaste, grillitud vasika süda ja… pärmisettel seisnud valge vein, Sensepressa ( veini leiad siit)