Traditsioonilisel meetodil valmistatud kvaliteetvahuveinidel peaks tagumisel sildil olema kaks aastaarvu:
1. Ainult aastaarv (2014) tähistab vintage´it ehk aastakäiku, millal on marjad koristatud ja villitud.
2. Kuu- ja aastaarv (L-06/2022) tähistab korgistamise aega.
Nii tead täpselt, kaua vahuvein on laagerdunud nii settel, kui ka peale lõplikku korgistamist. Kui need märgised puuduvad, on kvaliteet küsitav ja poes ülemäära palju selle joogi eest maksta ei tohiks.
Vahuveini valmistamiseks on mitmeid võimalusi. Kõige kvaliteetsem vahuveini valmistamise viis on traditsiooniline ehk šampanjameetod, mis tunnistati 2015. aastal ka Unesco pärandiks.
Traditsioonilisel meetodil valmistud vahuveini tekivad mullid veini sisse pudeli sees, teise kääritamise ajal. Ehk siis esimene kääritus on veini- ja teine mullide tegemiseks. Selleks lisatakse mullideta veinile suhkrut ja pärmi ja suletakse korgiga, et vein pudelis uuesti käärima hakkaks ning jäetakse siis aastateks laagerduma rahulikult keldripimedusse. Kui ollakse valmis vahuveini tarbima/müüma astetatakse pudelid restidele tagurpidi puhkama, et sade alla laskuks. Seejärel pudelikaelad külmutatakse, et settekork välja võtta. Enne lõplikku korkimist valatakse pudelisse veel tilgake expedition liquor’i ehk viinamarjapuskarit, et kindlustada ühtlane suhkru ja alkoholisisaldus.
Nõnda pudelis vananedes muutub vahuveini profiil, laagerdudes läheb vein keerukamaks, maitsed ümaramaks ja happed tasakaalustatuks.
Põhimõtteliselt võiks selliselt pudeldatud joogi ära tarbida 2 aasta jooksul. Samas, cava/corpinnat areneb pudelis edasi ja võib anda uusi lõhna- ning maitsenüansse. Peab arvestama, et roosad cavad/šampanjad hakkavad kolme-nelja aasta möödumisel kahvatuma, lisaks võib ka “mull” lahtuma hakata.