Küllap olete kuulnud Crianza, Reserva või Gran Reserva veinidest ja olete näinud neid mõisteid Hispaaniast pärit pudelitel. Siinkohal seletame lahti nende mõistete sisu ja tagamaad.
Kvalifitseeritud päritolunimetus
Hispaanias on üle 70 erineva veinipiirkonna, tähistusega DO (Denominación de Origen ehk päritolunimetus). Neist vaid kaks, Rioha ja Priorat kannavad märgist DOCa (Denominación de Origen Calificada ehk kvalifitseeritud päritolunimetus), mis on Hispaania regulatsioonide kohaselt kõrgeim kvalifikatsioonitase, mis märgib kõrgemat kvaliteedikontrolli, ajaloolist viinamarjade kasvatamise ja veinivalmistamise pärandit, piirkonnas on erilised klimaatilised ja looduslikud erisused ning et piirkond on geograafiliselt kindlalt piiritletud.
Laagerdumisaega näitavaid terminid
Hispaania veinide puhul kasutatakse kindlaid laagerdumisaega näitavaid termineid ja Rioja on mänginud selles osas väga olulist rolli, kus neil on omad kriteeriumid veini vanuseklassifikatsiooni määramiseks.
Ametlikult on Crianza (tõlkes arenama), Reserva ja Gran Reserva kasutusel vaid Riojas, kus laagerdumisaeg märgitakse pudelil erinevat värvi siltidega. Aga mitte ainult! Rioja vastava märgise saamiseks ei pea vein olema mitte ainult laagerdunud vastavavalt normile, vaid ka kasutatud viinamarjade segu peab vastama samuti ettekirjutustele. Nii näiteks ei kvalifitseeru Crianza, Reserva või Gran Reserva märgisele veinid, kus on kasutatud marju või marjasegusi mis ei ole Riojas standardiks. Samas on ka teised Hispaania veinipiirkonnad hakanud kasutama Rioja klassifikatsiooni, kuigi puuduvad kokkuleppelised standardid mis ühtlustaks termini sisu, seega, muude piirkondade puhul on see klassifikatsioon pigem orientiir sellest, et veini on laagerdatud, aga kui palju, selles ei saa ilma täpsustamata kunagi kindel olla. Veel hullem on olukord uue maailma veinide puhul – Argentiina, Tšiili – kus sarnaseid termineid kasutatakse täiesti meelevaldselt,
Vin Joven
Tõlkes noor vein, mis ei ole (tamme)vaadis laagerdunud. Kergesti joodavad, aromaatsed särtsaka puuviljasisega veinid.
Crianza
See värske puuviljane nooruslik punane vein on vähemalt 2 aastat vana, millest tammes laagerdunud vähemalt aasta. Roosa ja valge puhul 6 kuud laagerdumist. Crianza on ülimalt toidusõbralik kvaliteetne igapäevane vein, mis ei valmista pettumust ja pakub aastast aastasse head ja ühtlast väärtust.
Reserva
Paremate ja perspektiivikamate aastakäikude veinid, mis on laagerdunud vähemalt 3 aastat, neist aasta vähemalt tammevaadis. (Valgete ja roosade puhul 2 aastat, millest 6 kuud vaadis) Reserva veinide jaoks on vaadis veedetud aeg oluline, sest just siin vein taltsutatakse, lihvitakse ja viimistletakse. neil veinidel on vähem intensiivsed puuviljaaroome ning tunda vürtsikust ja maa maitset.
Gran Reserva
Laagerdub vähemalt 2 aastat tammevaadis, seejärel veel 3 aastat pudelis. Valgete veinide puhul on minimaalne laagerdumisaeg 4 aastat, millest vähemalt üks aasta vaadis.
See annab Rioja veinile kõrge tanniinise struktuuri ja säilitamispotentsiaali. Seda sügavat elegantset veini valmistatakse vaid erakordsetest aastakäikudest. Enamik veinitootjaid valib selle valmistamiseks parimad viinamarjad ning vein laagerdab just niikaua kui vaja. See tähendab, et paljud Gran Reservadest ka 10 aastat või vanemad, kui näete neid esmakordselt riiulitel.
Mittestandarditele vastav, kuid Riojas kasvatatud marjast ja seal valmistatud vein
Lõpetusena toome veel välja mõne erisuse märgistuses. Näiteks vein mis on küll 14 + kuud vaadis olnud, võib siiski olla märgitud Vin Joven. Erisus seisneb selles, et pole kasutatud kokkuleppelist marjasegu. Ehk siis roheline silt võib tähistada nii Joven (noor vein) kui ka mittestandarditele vastavat, kuid Riojas kasvatatud marjast ja seal valmistatud veini.