Minu üks lemmikuist! Heleda kirsiroosa värvusega cava, aroomis tunda metsamarju, vaarikaid ja sõstraid. Maitselt kerge ja puuviljane, mullid ühtlaselt väikesed ning mitte pealetükkivad. Hapesust on piisavalt, kuid ei jää maitses domineerima.
Tänu oma puuviljasusele ja sõstrastele nootidele sobib hästi nii vürtsikamate roogade kui ka mitmekülgsete suupistetega. Soovitame seda nautida koos kergemate pizzade, pasta krevettidega ja vürtsikama tomatikastmega või burrata kirsstomatite ja basiilikuga. Lisaks sobib see ideaalselt oliivi tapenadi ja pehmete juustudega, samuti vürtsisemate vokiroogade ja marjapirukaga mascarpone juustuga.
Õigel temperatuuril serveerituna on see cava ideaalne ka lihtsalt kuuma ilmaga nautimiseks.
Serveerida 6-8 kraadi juures.
Llopart on pereäri, mis on alguse saanud 14 sajandi lõpul, kui kohalik valitseja Leopardi nimelisele aadlikule maad kinkis. Dokument, et Bernardus Leopardi aastal 1385 Can Llopart de Subirats’I veini-istanduse omanikuks sai, leiti mõne aasta eest vana mõisamaja renoveerimise käigus. Seega on tänaseks juba 25 põlvkonda Llopart’e selles paigas viinamarju kasvatanud ning veini tootnud!
Llopart’I veinimõis (Heretat Can Llopart de Subirats) asub Sant Sadurní d'Anoia linnakese vahetuses läheduses, Barcelona kesklinnast (Placa de Catalunyast) umbes 50-minutilise rongisõidu kaugusel loode suunas. Sant Sadurní d'Anoia on Hispaania cava-pealinn, sest enamus kvaliteettootjaid on oma tootmise ning esindused linnakese ümbrusesse koondanud.
Pilt: Vaade Llopart’I Les Flandes põllult Montserrat mäeahelikule.
Llopart’I veinimõisa jõuab Sant Sadurni’I linnast 10-minutilise autosõiduga. Veinimõisa ümbritseb ca 500ha maad, millest ca 95ha kasvatatakse viinamarju. Kui aastasadu kasvatati viinamarjade kõrval ka teisi põllukultuure, siis 18-sajandist alates on fookus ainult viinamarjadel. Pere maaharimise filosoofia on lihtne – kui hoiad ja hoolitsed maa eest, hoolitseb maa ka selle peremehe eest. Siit ka nende vapikiri – Ex Vite Vita, mis tõlkes võiks kõlada “viinapuu annab elu”. Loomulikult on tegemist mahepõllundusega, ehk hoidutakse kõikvõimalikest mürkidest ja väetistest. Seetõttu on saak väga kõrge kvaliteediga, aga kindlasti madalam, kui see oleks “abivahendite” kasutamisel. Samas, looduslikud tingimused on samuti väga soodsad. Peamised viinamarjapõllud asetsevad Les Flandes platool, mis asetseb 400m kõrgusel üle merepinna, vaatega põhja Montserrat mäele.
Llopart veinimaja põllud
Tegemist on väga sopilise ja “lainja” platooga, mistõttu vihmavesi ei püsi põldudel, sundides taimi ajama juuri nii sügavale kui võimalik, et saada kätte vajalik kogus vett. See teeb taimede juurestiku väga tugevaks, võimaldab neil ammutada vet väga sügavalt, mistõttu põuasemad aastad ei mõjuta saagikust oluliselt
Mullakiht on sügav, asetsedes paesel, kuid urbsel pinnasel, võimaldades nii taimejuurtel sügavustesse tungida. Lisaks on tegemist kunagise merepinnasega, mistõttu on mineraalide rohkus pinnases kõrgem kui orus asetsevatel põldudel. See annab veinidele happesust, mis on vajalik pikaaegseks säilimiseks.
Kuna põllud on põhjapoolsed, siis päikest saavad nad keskmisest vähem, lisaks on päevase ja öise temperatuuri vahed väga suured, mis kõik võimaldab viinamarjadel pikalt ja rahulikult küpseda.Põldudele puhub lõuna-läänetuul, tuues Vahemerelt vajalikku niiskust ning aitab vähendada liigset palavust suvel.
Kokku pressib Llopart aastas ca 800 000 kg viinamarju, saades sellest 400 000 l mahla, mis teeb veini ja cava aastaseks koguseks ca 500 000 pudelit. Ühelt hektarilt saadakse umbes 6000 kg, naaber-farmeritelt ostavad veel ca 30ha jagu ehk 200 000kg marju. Naabrite marjadest valmistatakse veini ning osaliselt ka lihtsamat cavat.
Llopart’I cavad ning veinid omavad kõik vegan ja orgaanilise toote setifikaadi märgist (CCPAE). Vegan toodeteks teeb neid asjaolu, et veini selitamisel pole kasutatud mitte loomseid, vaid taimseid valke.
Tootevalikusse kuulub 10 erinevat cavat (Corpinnat) ning 4 veini (DO Penedes). Usun, et nende line-up rahuldab ka kõige nõudlikuma maitse.
Pildid: Llopart’i kelder
Llopart asub DO (Demoninación de Origen) Penedes ja DO Cava piirkonnas, põhimõtteliselt mõlema piirkonna südames. Peale aastatepikkuseid vaidlusi DO Cava regulatsioonide üle nii tootmismahu kui kvaliteedinormide üle - mis soosisid suurtootjaid, kes ostavad kokku viinamarju küll DO Cava piirkonnast, kuid väga erineval pinnasel ning meetoditega kasvatatud põldudelt ja seetõttu ei ole olnud nõus kvaliteedinormide tõstmisega – otsustasid 6 piirkonna südames asuvata Cava-tootjat, sealhulgas ka Llopart, DO Cavast välja astuda ning luua oma ühendus Corpinnat (mis on lühend lausest “sündinud Peñedese südames”). Võtab aega, kuni nad saavad samad õigused mis DO Caval, kuid nende eesmärk on isegi kõrgem, saavutada DOCa ehk Denominación de Origen Calificada staatus, mis Hispaanias on vaid kahel piirkonnal – Rioja'l ja Priorat’il. Tegemist on kõrgeima võimaliku klassifikatsiooniga, mille kvaliteedinormid piiritlevad nii piirkonna, kasvatatavad viinamarjasordid, alkoholisisalduse, garanteeritud ühtlase saagikuse kvaliteedi ning maksimaalselt lubatud koguse hektari kohta.
Corpinnat ühendus toodab hetkel ca 2miljonit pudelit, Llopart sellest ¼ ehk 500 000. Kogu DO Cava toodang on 200 miljonit pudelit. Kuigi Corpinnat*toodang on ainult 1% kogu cava toodangust, eristuvad nad selgelt kvaliteedi poolest!
Esimene cava toodeti Peñedese piirkonnas aastal 1872 Codorníu poolt, Llopart’I esimene cava valmis 1887, praeguse tegevjuhi vana-vanaisa poolt. Põhjus oli iseenesest kurvapoolne: phylloxera katk hävitas terves Euroopas hulgaliselt viinamarjaistandusi, Prantsusmaal vähenes sisuliselt veini tootmine aastaks 1890 ca ¼ võrreldes katkueelse ajaga. Hispaania sai katkust samuti kannatada, kuid kui Prantsusmaal nakatas katk nii punased kui valged viinamarja taimed, siis Hispaanias sai kannatada peamiselt punased. Sestap hakkasi prantsalsed vahemikus 1875 -1890 Hispaaniast hulgaliselt valgeid viinamarju ning toorveini kokku ostma, et jätkata shampuse tootmist. Nii otustasidki katalaanid toormaterjali müügi asemel hoopis ise "šampanjat" tootma asuda.
1960ndadatel muutus Brut Nature üldiseks kuiva šampanja/cava standardiks.
1986 pandid Euroopa Liidu tasemel paika ka nimetus – šampanja on ainult Prantsusmaal, cava Hispaanias.
Üldine cava standard:
Valge on blend: enamjaolt Macabeu (Viura), Parellada, Xarello
Roosa: üldjuhul ühest viinamarjast, aga regiooniti on lubatud ka blendid.
Cavat valmistavad veiniregioonid Hispaanias: Penedes/Cava, Navarra, Rioja, Castille y Leon, Baskimaa
Llopart on veinimõis mida tasub kindlasti külastada kui sattuda Barcelonasse. Tegemist on maalilise maastikuga, cava keldrid avastamist väärt, lahke pererahvas ning loomulikult väga hea cava, mis koha peal maitseb eriti hästi!
Cava valmistamise protsess ehk tradistsiooniline meetod
Esimene kääritus, kevadel pudelitesse ja algab teine kääritus. Kui ollakse aastate pärast valmis müüma/tarbima, siis asetatakse pudelid restidele, kus sade laskub alla. Pudelikaelad külmutatakse, sade võetakse välja. Pudelisse valatakse tilgake expedition liquor'i ehk siis viinamarjapuskar/konjak/vein+suhkur, et kindlustada ühtlane suhkru ja alkoholisisaldus. Llopart ei kasuta suhkrut, aga täpset sisu sellele vedeliku kohta ka ei avaldata. Pudel korgistatakse ning tõmmatakse peale traatkinnitus.
Põhimõtteliselt peaks selliselt pudeldatud joogi ära tarbima 2 aasta jooksul. Samas, cava areneb pudelis edasi ja võib anda uusi lõhna- nng maitsenüansse. Peab arvestama, et roosad cavad/shampused hakkavad kolme-nelja aasta möödumisel kahvatuma, lisaks võib ka “mull” lahtuma hakata.
NB! Kvaliteet-caval ja -šampanjal peaks tagumisel sildil olema kaks aastaarvu (vt. järgnevat pilti):
Ainult aastaarv (2016) tähistab vintage'it ehk aastakäiku
Kuu- ja aastaarv (L-06/2020) tähistab korgistamise aega (juuni 2020)
Kui need märgised puuduvad, siis on kvaliteet küsitav ja poes ülemäära palju selle joogi eest maksta ei tohiks.
